Music
Press
MILLIST EESTI MUUSIKAT VIIA MAAILMA?
Aimar Ventsel jagab oma kogemusi teemal, millise uuema eestimaise pärimus- ja etnomuusikaga võiks õnnestuda välismaiseid sõpru üllatada ja köita.
Idee kirjutada eesti pärimusmuusikast ia Eestis tehtavast etnomuusikast laiemas kontekstis tekkis mul sel suvel
Rudolstadtis. Rudolstadti Tanz- und Folkfestival on Saksamaa suurim maailmamuusikafestival, n-ö Saksamaa Viljandi Folk. Seda enam, et Rudolstadti festivali parameetrid on sarnased Viljandi omaga – ca 20000 elanikuga linnas korraldatakse festival, kuhu tuleb ca 25000 inimest.
Läksime sinna ansambliga Klapp, peamiselt Viljandis paikneva seto trioga. Kaasas olid veel tantsutüdrukud, ehk kaks näitsikut, kelle ülesanne oli rahvale õpetada seto tantse. Klapp esines neli korda, andes kaks tantsuõppega seotud etteastet ja siis kaks tavalist kontserti, Peale selle esinesid nad tänaval.
Loo lühikokkuvõte on see, et ansambel Klappi esinemised läksid igas situatsioonis edukalt. Tantsutöötubadess tuli korralik hulk inimesi, kes innukalt õppisid seto tantse. Tüdrukud ja Kristjan Priks (Klappi juhtfiguur ja löökriistade mängija) said kohaletulnutega ilusti kontakti ning tekkis tore vahetu õhkkond. Kontsert võttis mul aga suu lahti. Klappi kontsert oli väikesel lüürilisel väljakul Rudolstadti vanalinnas. J6udsin peaaegu alguseks kohale vaatasin ansamblit ja siis korraks keerasin ümber, et heita pilk ka publikule. See pilt jääb vist elu lõpuni meelde. Tantsiv rahvamass lava ees platsil kasvas sekunditega, umbes nagu õllevaht, mis kerkib kannus ülespoole! Sel hetkel ma mõistsin, et meie mehed rokivad täiega, kusjuures veel eriti korralikult.
Paneme asjad konteksti: kusagilt maailma servalt Eestist tuleb bänd. Keegi ei tea eesti muusikast midagi. Üldse teab Euroopa festivalipublik väga vähe Põhja- ja Baltimaade rahvamuusikat. Nojaa, tulid siis kusagilt Eestist poisid ja tüdrukud, nad on väga imelikult riides (venelasi intrigeerisid Klappi muusika ja rahvarõivad väga – et on nagu vene muusika ja rahvarõivad, aga ei ole ka), nad teevad instrumentaalmuusikat ja on nii kummalised, kui üldse olla saavad. Ja nad võitsid publiku raksuga. Hea näide oli Klappi tänavalesinemine, kus nad 20 minutiga müüsid maha kõik allesjäänud Cdd.
Järeldus antud festivalil käigust oleks järgmine: Eestis tehakse head muusikat, mis on maailmamuusika raames täiesti arvestatavalt kvaliteetne ja masse huvitav. Ja rahvamuusikutel on rokkarite ja hiphpooarite ees üks suur eelis – kui rokki ja hiphoppi tehakse igal pool siin ilmas ja üldjuhul paremini kui Eestis, siis eesti folki tehakse kõige paremini küll Eestis (kuigi on olemas üks Kanada ansambel, kes mängib ja lindistab Põhjamaade rahvamuusikat, sealjuures ka Eesti lugusid).
KLAPP
Uue laine Eesti folkansamblite juures on märgatav see, et nende muusikalised mõjutused tulevad juba progejärgsest poppmuusikast ja nende helikeel haakub maailmamuusikas aktuaalsete suundumustega. Võtame või ansambli Klapp. Instrumentaalmuusika on niikuinii raskem juhtum kui lauljaga ansambel. Hea laulja lööb oma karismaga, instrumentaalansambel aga peab publikut oma headuses veenma helikeelega. Ja Klapp seda ka Rudolstadtis tegi. Klappi muusika keskmeks on väga hästi töötav rütmigrupp Kristjan Priksi trummidest ja Jalmar Vabarna kitarrist, millele Toomas Valk oma lõõtsaga meloodia lisab. Korraliku võimenduse ja helitehnika juures on just rütm see, mis rahval jala tatsuma paneb ja lõpuks tantsupõrandale hüppama tõmbab.
Aimar Ventsel, GO Reisiajakiri nr 5, 2010 - GO Reisiajakiri, no 5, 2010
MILLIST EESTI MUUSIKAT VIIA MAAILMA?
Aimar Ventsel jagab oma kogemusi teemal, millise uuema eestimaise pärimus- ja etnomuusikaga võiks õnnestuda välismaiseid sõpru üllatada ja köita.
Idee kirjutada eesti pärimusmuusikast ia Eestis tehtavast etnomuusikast laiemas kontekstis tekkis mul sel suvel
Rudolstadtis. Rudolstadti Tanz- und Folkfestival on Saksamaa suurim maailmamuusikafestival, n-ö Saksamaa Viljandi Folk. Seda enam, et Rudolstadti festivali parameetrid on sarnased Viljandi omaga – ca 20000 elanikuga linnas korraldatakse festival, kuhu tuleb ca 25000 inimest.
Läksime sinna ansambliga Klapp, peamiselt Viljandis paikneva seto trioga. Kaasas olid veel tantsutüdrukud, ehk kaks näitsikut, kelle ülesanne oli rahvale õpetada seto tantse. Klapp esines neli korda, andes kaks tantsuõppega seotud etteastet ja siis kaks tavalist kontserti, Peale selle esinesid nad tänaval.
Loo lühikokkuvõte on see, et ansambel Klappi esinemised läksid igas situatsioonis edukalt. Tantsutöötubadess tuli korralik hulk inimesi, kes innukalt õppisid seto tantse. Tüdrukud ja Kristjan Priks (Klappi juhtfiguur ja löökriistade mängija) said kohaletulnutega ilusti kontakti ning tekkis tore vahetu õhkkond. Kontsert võttis mul aga suu lahti. Klappi kontsert oli väikesel lüürilisel väljakul Rudolstadti vanalinnas. J6udsin peaaegu alguseks kohale vaatasin ansamblit ja siis korraks keerasin ümber, et heita pilk ka publikule. See pilt jääb vist elu lõpuni meelde. Tantsiv rahvamass lava ees platsil kasvas sekunditega, umbes nagu õllevaht, mis kerkib kannus ülespoole! Sel hetkel ma mõistsin, et meie mehed rokivad täiega, kusjuures veel eriti korralikult.
Paneme asjad konteksti: kusagilt maailma servalt Eestist tuleb bänd. Keegi ei tea eesti muusikast midagi. Üldse teab Euroopa festivalipublik väga vähe Põhja- ja Baltimaade rahvamuusikat. Nojaa, tulid siis kusagilt Eestist poisid ja tüdrukud, nad on väga imelikult riides (venelasi intrigeerisid Klappi muusika ja rahvarõivad väga – et on nagu vene muusika ja rahvarõivad, aga ei ole ka), nad teevad instrumentaalmuusikat ja on nii kummalised, kui üldse olla saavad. Ja nad võitsid publiku raksuga. Hea näide oli Klappi tänavalesinemine, kus nad 20 minutiga müüsid maha kõik allesjäänud Cdd.
Järeldus antud festivalil käigust oleks järgmine: Eestis tehakse head muusikat, mis on maailmamuusika raames täiesti arvestatavalt kvaliteetne ja masse huvitav. Ja rahvamuusikutel on rokkarite ja hiphpooarite ees üks suur eelis – kui rokki ja hiphoppi tehakse igal pool siin ilmas ja üldjuhul paremini kui Eestis, siis eesti folki tehakse kõige paremini küll Eestis (kuigi on olemas üks Kanada ansambel, kes mängib ja lindistab Põhjamaade rahvamuusikat, sealjuures ka Eesti lugusid).
KLAPP
Uue laine Eesti folkansamblite juures on märgatav see, et nende muusikalised mõjutused tulevad juba progejärgsest poppmuusikast ja nende helikeel haakub maailmamuusikas aktuaalsete suundumustega. Võtame või ansambli Klapp. Instrumentaalmuusika on niikuinii raskem juhtum kui lauljaga ansambel. Hea laulja lööb oma karismaga, instrumentaalansambel aga peab publikut oma headuses veenma helikeelega. Ja Klapp seda ka Rudolstadtis tegi. Klappi muusika keskmeks on väga hästi töötav rütmigrupp Kristjan Priksi trummidest ja Jalmar Vabarna kitarrist, millele Toomas Valk oma lõõtsaga meloodia lisab. Korraliku võimenduse ja helitehnika juures on just rütm see, mis rahval jala tatsuma paneb ja lõpuks tantsupõrandale hüppama tõmbab.
Aimar Ventsel, GO Reisiajakiri nr 5, 2010 - GO Reisiajakiri, no 5, 2010
Un tercer grupo que nos sorprendió por su vital juventud y energia, fue el terceto KLAPP, formación de la región de Setumaa, situada al sureste del pais. Actualmente es un territorio fronterizo compartido entre Estonia y Rusia. La musica de este trio consiste en un repertorio de alegres danzas y melodias de esta región, que interpretan con un ritmo moderno. Cantan en lengua "seto", idioma propio de este antiguo territorio. Klapp se ha convertido en poco tiempo en una banda muy apreciada por las nuevas generaciones de de jóvenes estonianos que desean reencontrarse con sus propias raices. De este hecho nos habla Kristjan Priksi, percusionista del grupo: "Esta cultura esta viva, somos gente joven y tenemos el deseo de modernizarnos, y al mismo tiempo disfrutar de esta antigua tradición que todos llevamos dentro. Cuando tocamos en pueblos o ciudades la gente joven puede bailar con nuestra musica, o simplemente saltar, y esto nos complace".
Albert Reguant - World 1 Music. Mensual # 89. Junio 2010.
Ku pidänü Seto muusika pääle totalisaatorit mängmä ja panussit tegemä, sis ma pannu’ uma raha 2009. aastagal õgal juhul sääntse bändi pääle, minkõ nimi om Klapp. S..ooh ansamblih om geeniustõ kontsentratsiuun üte inemise kotsilõ väiga suur…
Aapo Ilves, „Setomaa“ 29.12.2008. - Setomaa 29.12.2008.
Ku pidänü Seto muusika pääle totalisaatorit mängmä ja panussit tegemä, sis ma pannu’ uma raha 2009. aastagal õgal juhul sääntse bändi pääle, minkõ nimi om Klapp. S..ooh ansamblih om geeniustõ kontsentratsiuun üte inemise kotsilõ väiga suur…
Aapo Ilves, „Setomaa“ 29.12.2008. - Setomaa 29.12.2008.
"Kuna Zetod ja Trallikud on ühe mehe juhtida, kes lisaks tegutseb kollektiivis Klapp, otsustatigi preemia anda Kristjan Priksile", põhjendas valikut vallavanem Raul Kudre.
"Sel aastal on laureaatideks kaks heas mõttes noort ja vihast meest, kes on tulnud seto kultuuri väljastpoolt ning teinud hea asja", märkis Kudre.
"Mina tegin ainult seda, mis mulle endale lõbu pakkus", sõnas preemia kättesaamiseks lavale astunud Kristjan Priks. "Ma ei kujutagi enam kohalikku elu ilma nende ansambliteta. Aitäh teile!".
Põhjenduseks, miks on Kristjan endale niisuguse elutee valinud, ühes Zetode, Trallikute ja Klapiga, vastas ta lühidalt: "Nelikümmend kaks". Lisades hiljem: "Nelikümmend kaks". Tegu oli viitega ulmefilmile, kus maailma võimsaim arvuti andis vastuse universumi kõige olulisemale küsimusele.
Igor Taro, "Setomaa", 29.12.2008 - Setomaa 29.12.2008
"Kuna Zetod ja Trallikud on ühe mehe juhtida, kes lisaks tegutseb kollektiivis Klapp, otsustatigi preemia anda Kristjan Priksile", põhjendas valikut vallavanem Raul Kudre.
"Sel aastal on laureaatideks kaks heas mõttes noort ja vihast meest, kes on tulnud seto kultuuri väljastpoolt ning teinud hea asja", märkis Kudre.
"Mina tegin ainult seda, mis mulle endale lõbu pakkus", sõnas preemia kättesaamiseks lavale astunud Kristjan Priks. "Ma ei kujutagi enam kohalikku elu ilma nende ansambliteta. Aitäh teile!".
Põhjenduseks, miks on Kristjan endale niisuguse elutee valinud, ühes Zetode, Trallikute ja Klapiga, vastas ta lühidalt: "Nelikümmend kaks". Lisades hiljem: "Nelikümmend kaks". Tegu oli viitega ulmefilmile, kus maailma võimsaim arvuti andis vastuse universumi kõige olulisemale küsimusele.
Igor Taro, "Setomaa", 29.12.2008 - Setomaa 29.12.2008
Klapp teab, et seto ei sure!
Dr. Alimentado , 9/2009
RADAR: Rubriik, mis tutvustab uut lehekülge Eesti muusikas. Sedapuhku käiame gruppi Klapp Setumaalt. Dr Alimentado uuris asjaosalise Kristjan Priksi käest, miks ja kuidas setud ikka muusikat teha viitsivad.
Klapp on Setumaa trio, mille liikmed peaks avalikkusele tuntud olema ansamblite Zetod ja Vägilased ridadest või selle ümbruskonnast. Nüüd tuli Klapp rahva ette debüütalbumiga “Hopp”, see on plaat täis elurõõmsat Setumaa tantsumuusikat, mis kohati kõlab vägagi akustilise kärerokina.
*
Mis teid tegutsema ajas?
Setumaal ei olnud traditsioonilist tantsubändi, kes sobinuks näiteks Seto folgile peaesinejaks. Esimesele festivalile 2006. aastal “osteti sisse” Untsakad. Tänavusel aastal aga olid peaesinejateks Klapp ja Zetod. Koosseisu ei olnud vaja pikalt nuputada – arhetüüpseks setu pilliks võib pidada lõõtspilli või karmoškat, parim Setumaal elav noor selle pilli mees on Toomas Valk, kes on ka mu väga hea sõber. Rütmilist särtsu sobib setu muusikasse väga hästi andma kitarr – keeltega pill nagu kannelgi, mida on Setumaal ammust aega mängitud, ja just akordidega. Loomulikult on parim noor kitarrist ja samuti väga hea sõber Jalmar Vabarna. Enda hoolde jätsin tamburiinid.
Olen lugenud, et Setumaal on mängitud puubenit, mis on raamtrumm, ja juurde on kõlistatud metallrõngast. Ühendasin need kokku tamburiiniks, hiljem juba mitmeks tamburiiniks, kuljusteks ja taldrikuteks. Seega on bändi koosseis samaaegselt nii arhailine kui ka nüüdisaegne. Muusikalise impulsi sellise trio loomiseks andis mulle aga Portugali ansambel Dazkarieh, kes on ka head sõbrad ja fantastilise energiaga muusikud. Klapp tuli esimesse ettevalmistatud proovi kokku 10. veebruaril 2007, esimeseks looks oli “Kikkapuu”, mis ei ole “kõige setum” lugu, aga see-eest väga inspireeriv. Kuu aega hiljem sõitsime juba esimesele välisturneele Kaasanisse, koos Tsibihärblästega.
*
Miks on setu identiteet tähtis?
Kuna ma ise olen sündinud ja elanud 18 aastat Tartus, järgmised 11 aastat Viljandis ja alles viimased kolm aastat Setumaal, siis tundub mulle, et bändi eksisteerimiseks on ühtne arusaamine bändi identiteedist ülioluline. Kui me mängiksime setu rõivastes “häid lugusid laiast maailmast”, siis me eksitaksime publikut ja devalveeriksime setu kultuuri.
Setu identiteedist ei ole kasu siis, kui see on ainult ühel inimesel või ühel bändil ja teised sellest aru ei saa. Identiteet hakkab tööle vastastikku, see on sotsiaalne nähtus – mina kannan, sina saad aru ja naudid. Isiklikult arvan, et tänapäeval setu olla tähendab rohkem võimalusi, see on lisaväärtus igasugusel turul.
*
Miks küll tuleb Setumaalt nii palju head muusikat?
Tõesti, ainuüksi Värskas on mitu leelokoori, Zetod, Klapp, muusikakooli pärimusmuusikaansambel Trallikud – need on setu muusika kollektiivid. Aga siin on ka ülemaailmse repertuaariga ansambleid nagu “Taivo bänd” ja “Sinu naine”, kumba suunda sa mõtlesid? Kui me räägime setu muusikast, siis on see ju kogu aeg olemas olnud, aga viimasel ajal on see inimestele koju kätte toodud ja väga kavalal moel, see on ilmutanud end meedias näiteks noorte ja säravate Zetode ja Tsibihärbläste kujul. Põhipõhjus on väikese, aga ambitsioonika osa noorte soovis midagi kodukandis ära teha ja kuhugi välja jõuda. Mis puutub minu abisse ja kogemuste rakendamisse, siis tihti on teisest kultuurist tulnud inimesel lihtsam märgata, mis on eriline ja seda eksponeerida. See on nagu kokatöö. Lisa vaarikale õiget vürtsi ja vaata, mis juhtub. Kunst on aga õiges doosis!
*
Setu muusika erinevus muust eesti rahvamuusikast?
Üks suur erinevus on see, et esimese korraga on setu vokaalmuusikale väga raske pihta saada. 2007. aastal Tartus festivali “Maa ja Ilm” ajal inglise kandlemängija ja soome-ugri muusika sõbra Andrew Cronshaw’ga vesteldes avaldas ta, et setu vokaalmuusikaga on kõik selge – see põhineb funktsionaalsel harmoonial ja see talle erilist huvi ei paku. Ei julgenud siis ega ka praegu vastu vaielda, aga minu arusaamised funktsionaalsest harmooniast vajavad mõnede meloodiate ja kaashäälte puhul väga mitmekordset läbilaulmist, enne kui ma neid funktsionaalselt suudan tajuma hakata. Hitid nagu näiteks “Valgõ jänes” on muidugi lihtsad, aga mõned aeglased meestelaulud on nii harjumatud, et iga järgmine pakutud noot läheb mööda. See tekitab aukartust sellise väga võimsa ja põhjatu kultuuri ees.
Omaette vaatamis- ja kuulamisväärsus on vanad pillimehed ja nende kordumatu mängustiil, mida ei jõua mõnikord lennult analüüsidagi, nii kordumatu on see.
*
Kui elav on pärimusmuusika Setumaal tänapäeval?
Ükski kirmas pole pidamata jäänud, laul ja pillimäng on alati kõlanud. Kohal on nii vanad kui ka noored. Meelest ei lähe mälupilt mõne aasta tagusest Saatse Päätnitsapäeva kirmasest, kui olin viimaste lahkujate seas, ja järsku lõi põõsas lahku ning läbi ragina ja lehesaju jõudis viimast hetke püüdma juba ärganud kohalik karmoškamängija, kes suutis ennast väljendada vaid sõrmede, nuppude - KesKus 9/2009
Klapp teab, et seto ei sure!
Dr. Alimentado , 9/2009
RADAR: Rubriik, mis tutvustab uut lehekülge Eesti muusikas. Sedapuhku käiame gruppi Klapp Setumaalt. Dr Alimentado uuris asjaosalise Kristjan Priksi käest, miks ja kuidas setud ikka muusikat teha viitsivad.
Klapp on Setumaa trio, mille liikmed peaks avalikkusele tuntud olema ansamblite Zetod ja Vägilased ridadest või selle ümbruskonnast. Nüüd tuli Klapp rahva ette debüütalbumiga “Hopp”, see on plaat täis elurõõmsat Setumaa tantsumuusikat, mis kohati kõlab vägagi akustilise kärerokina.
*
Mis teid tegutsema ajas?
Setumaal ei olnud traditsioonilist tantsubändi, kes sobinuks näiteks Seto folgile peaesinejaks. Esimesele festivalile 2006. aastal “osteti sisse” Untsakad. Tänavusel aastal aga olid peaesinejateks Klapp ja Zetod. Koosseisu ei olnud vaja pikalt nuputada – arhetüüpseks setu pilliks võib pidada lõõtspilli või karmoškat, parim Setumaal elav noor selle pilli mees on Toomas Valk, kes on ka mu väga hea sõber. Rütmilist särtsu sobib setu muusikasse väga hästi andma kitarr – keeltega pill nagu kannelgi, mida on Setumaal ammust aega mängitud, ja just akordidega. Loomulikult on parim noor kitarrist ja samuti väga hea sõber Jalmar Vabarna. Enda hoolde jätsin tamburiinid.
Olen lugenud, et Setumaal on mängitud puubenit, mis on raamtrumm, ja juurde on kõlistatud metallrõngast. Ühendasin need kokku tamburiiniks, hiljem juba mitmeks tamburiiniks, kuljusteks ja taldrikuteks. Seega on bändi koosseis samaaegselt nii arhailine kui ka nüüdisaegne. Muusikalise impulsi sellise trio loomiseks andis mulle aga Portugali ansambel Dazkarieh, kes on ka head sõbrad ja fantastilise energiaga muusikud. Klapp tuli esimesse ettevalmistatud proovi kokku 10. veebruaril 2007, esimeseks looks oli “Kikkapuu”, mis ei ole “kõige setum” lugu, aga see-eest väga inspireeriv. Kuu aega hiljem sõitsime juba esimesele välisturneele Kaasanisse, koos Tsibihärblästega.
*
Miks on setu identiteet tähtis?
Kuna ma ise olen sündinud ja elanud 18 aastat Tartus, järgmised 11 aastat Viljandis ja alles viimased kolm aastat Setumaal, siis tundub mulle, et bändi eksisteerimiseks on ühtne arusaamine bändi identiteedist ülioluline. Kui me mängiksime setu rõivastes “häid lugusid laiast maailmast”, siis me eksitaksime publikut ja devalveeriksime setu kultuuri.
Setu identiteedist ei ole kasu siis, kui see on ainult ühel inimesel või ühel bändil ja teised sellest aru ei saa. Identiteet hakkab tööle vastastikku, see on sotsiaalne nähtus – mina kannan, sina saad aru ja naudid. Isiklikult arvan, et tänapäeval setu olla tähendab rohkem võimalusi, see on lisaväärtus igasugusel turul.
*
Miks küll tuleb Setumaalt nii palju head muusikat?
Tõesti, ainuüksi Värskas on mitu leelokoori, Zetod, Klapp, muusikakooli pärimusmuusikaansambel Trallikud – need on setu muusika kollektiivid. Aga siin on ka ülemaailmse repertuaariga ansambleid nagu “Taivo bänd” ja “Sinu naine”, kumba suunda sa mõtlesid? Kui me räägime setu muusikast, siis on see ju kogu aeg olemas olnud, aga viimasel ajal on see inimestele koju kätte toodud ja väga kavalal moel, see on ilmutanud end meedias näiteks noorte ja säravate Zetode ja Tsibihärbläste kujul. Põhipõhjus on väikese, aga ambitsioonika osa noorte soovis midagi kodukandis ära teha ja kuhugi välja jõuda. Mis puutub minu abisse ja kogemuste rakendamisse, siis tihti on teisest kultuurist tulnud inimesel lihtsam märgata, mis on eriline ja seda eksponeerida. See on nagu kokatöö. Lisa vaarikale õiget vürtsi ja vaata, mis juhtub. Kunst on aga õiges doosis!
*
Setu muusika erinevus muust eesti rahvamuusikast?
Üks suur erinevus on see, et esimese korraga on setu vokaalmuusikale väga raske pihta saada. 2007. aastal Tartus festivali “Maa ja Ilm” ajal inglise kandlemängija ja soome-ugri muusika sõbra Andrew Cronshaw’ga vesteldes avaldas ta, et setu vokaalmuusikaga on kõik selge – see põhineb funktsionaalsel harmoonial ja see talle erilist huvi ei paku. Ei julgenud siis ega ka praegu vastu vaielda, aga minu arusaamised funktsionaalsest harmooniast vajavad mõnede meloodiate ja kaashäälte puhul väga mitmekordset läbilaulmist, enne kui ma neid funktsionaalselt suudan tajuma hakata. Hitid nagu näiteks “Valgõ jänes” on muidugi lihtsad, aga mõned aeglased meestelaulud on nii harjumatud, et iga järgmine pakutud noot läheb mööda. See tekitab aukartust sellise väga võimsa ja põhjatu kultuuri ees.
Omaette vaatamis- ja kuulamisväärsus on vanad pillimehed ja nende kordumatu mängustiil, mida ei jõua mõnikord lennult analüüsidagi, nii kordumatu on see.
*
Kui elav on pärimusmuusika Setumaal tänapäeval?
Ükski kirmas pole pidamata jäänud, laul ja pillimäng on alati kõlanud. Kohal on nii vanad kui ka noored. Meelest ei lähe mälupilt mõne aasta tagusest Saatse Päätnitsapäeva kirmasest, kui olin viimaste lahkujate seas, ja järsku lõi põõsas lahku ning läbi ragina ja lehesaju jõudis viimast hetke püüdma juba ärganud kohalik karmoškamängija, kes suutis ennast väljendada vaid sõrmede, nuppude - KesKus 9/2009
Discography
CD "Hopp!", Klapp 2009
Photos
Bio
Three young men came together with a hope to create a band playing traditional instrumental dance music from Setomaa in February 2007. Setomaa, the South-Eastern part of Estonia, is culturally and musically unique enclave bordering, and historically influenced by, Estonia and Russia.
Toomas Valk was a competition winning exponent of Russian 2-row diatonic accordion (a karmoshka), Jalmar Vabarna was a traditional music and guitar student in Viljandi Culture Academy, and Kristjan Priks was searching for a way to tambourines „magic world“, after finishing Viljandi Culture Academy in 2000 (pop-jazz) and 2006 (traditional music), instead of using drum kit, that time. Earlier, in 2000, Kristjan had formed a very popular ethno group Vägilased, and played there until 2005. Toomas has been a member of Vägilased, too, from 2005 to 2008. Jalmar is also the lead singer and guitar player in very famous Estonian folk-rock-punk-pop band Zetod.
From 2009 to 2010, Jalmar was studying at the Ingesund Musikhögskolan in Arvika, Sweden. He comes from a long line of Setu musicians – his great grandmother was the most talented and famous singer and creator of verse in Setumaa.
Kristjan and Toomas have bought country-houses (former farms) in the small villages of Setumaa, close to each other, and live there, in the middle of the forests. Both are teachers at small music school nearby, Toomas works also as a nature and hiking trails ranger.
After 1,5 months of the foundation of new band the group had the very first concert trip to Kazan, Russian Federation, Republic of Tatarstan. Many of dance tunes in Setumaa are known as songs in Russia, some of the tunes are international or have brought from Fenno-Ugric culture, but they have developed in a local fashion, using different tempos and dance steps, in Setumaa. According to personal experiences, each member of Klapp has influenced the music in turn. The band emphasise the dynamics, something that traditional musicians (mostly 2-4-row diatonic accordion players) have not used in local dance partys. The band has also reanimated the frame drum (nowadays a tambourine) tradition.
Among the concerts in Estonia, Klapp has had concerts at Walestonia festival in Cardiff and Swansea Valley (Wales) and at the Estonian Embassy in Helsinki (Finland), in 2008. Last year the group has had concerts all over the Estonia and in Helsinki and at the festival „Suklegos“ in Kaunas, Lithuania. This year has brought TFF Rudolstadt and Kaustinen Folk Music Festival as the biggest folk festivals in Germany and Finland. Also we had a very nice dance festival Andancas in Portugal.
In July 2009 Klapp released the first album „Hopp!“ The name refers to shake a leg and energy. You can see the national dress of Setumaa at the CD cover and also the geographic location at the back side. There are 6 traditional tunes and 4 own compositions in this CD. The tunes are collected playing with old village musicians at the traditional dance parties after local church feasts. There are lots of parties in Setumaa! The Setu dances are easy to dance for those who are interested in traditional dances. But the band has a wish to play the tunes in a mood that suits perfectly to any club or concert hall as well.
Links
